Kullerkupud ja seaherned

Kullerkuppude nägemine looduses on minus alati teatavat elevust tekitanud. See algupärane tunne pärineb muidugi lapsepõlvest. Minu lapsepõlves olid kohtumised kullerkupuga aga harvad, sest päris kodu lähedal neid ei kasvanud. Seda erutavamad olid need harvad kokkujuhtumised - suurte kollaste lilledega. Kollane värv oli mul samuti lapsepõlves lemmik. Huvitaval kombel nüüd peab teda aias mõõdukalt olema, või isegi pigem vähe. Meeldivad helekollased ja kahvatud toonid. 

Kullerkuppude käsi ei käi tänapäeval hästi. Vanad niisked heinamaad ja luhad kasvavad kinni, heina neil enam ei tehta. Kogunev kulu ja vana hein aga taimele ei meeldi. Neid paiku, kus ma lapsena lilli looduses nägin, enam sellisel kujul polegi - on võssa kasvanud või suisa metsastunud. Kullerkuppe seal muidugi enam ei ole. On aga üks ürgoru luht, otse siit üle põllu, kus kullerkupud kasvavad endiselt.  Keegi seal muidugi heina ei niida. Pole vähemalt 40 aastat niitnud. Võib-olla vanadel aegadel, kui olid veel talud ja loomad... aga taimed on püsinud ja püsivad. 

Kullerkupp/ Trollius europaeus, local pale form

Niisiis saavad vahel kullerkupud ka vanas kulus ja päris kõrges heinas hakkama küll. Vähemalt siin. Luhal kasvavad harvalt ka põõsad, kuid puid õnneks pole tulnud. Loodetavasti jääb see nii ja kullerkuppudele jääb siinne pelgupaik. Lähiringkonnas ma ühtegi teist kasvuala ei teagi.

Kullerkupud luhal/ Globe flowers on nearby meadow

Kullerkupud/ Trollius europaeus

Kollane välu/ Yellow meadow

Kullerkupud/ Globe flowers

Luhal/ On the meadow

Kullerkupp/ Trollius europaeus

Teismelisena tõin ma ühe kullerkupupuhma koduaeda ja istutasin päikselisse majaserva - kaugeltki mitte kõige sarnasematesse tingimustesse võrreldes niiske luhaga. Aga see puhmas on alles ja elab siiani kenasti, juba ligi 30 aastat! Kullerkupp võib olla pikaealine taim.

Mõned taimed tõin ma jälle kolm aastat tagasi, kui avastasin luhalt kolm kahvatut isendit. Kaks taime neist istutasin aeda, taustaks paar tavalist kollast. Seekordesel käigul leidsin taaskord mõned valkjad taimed, uutes kohtades. Näib, et see on omane sellele populatsioonile. Võib-olla annavad heledaõielised samade omasustega järglasi.

Hele vorm tavaliste seas/ Pale form among regular yellow

Kullerkupp/ Trollius europaeus

Teine taim/ Another pale one

Ja kolmas, kes märkab/ And third, who can find?!

Õhtu luhal/ Evening on meadow

Teine taimelugu viib sama päeva hommikusse. Siis pildistasin kevadisi seaherneid meie sisseõidutee otsas. Ka neid mäletan ma juba lapsepõlvest - olid teistmoodi lilled ja kuskil mujal neid polnud, vaid meie tee ääres, tammemetsa all. Tol ajal oli seal justkui vaid üks puhmas, ja seda niiviisi aastaid. Kuid tänaseks päevaks on taim mitmetele ruutmeetritele laienenud ja ka üle tee hüpanud. Olen kevadisi seaherneid leidnud nüüd ka mitmesaja meetri kauguselt, kus neid varem kindlasti ei olnud - nii tekivad asurkonnad!

Kevadine seahernes/ Lathyrum vernus

Kevadine seahernes/ Lathyrus vernus

Metsa all/ Under the oak forest canopy 

Sinetab!/ Bluish

Kevadine seahernes/ Lathyrus vernus

Mulle ei meenu, et oleksin noorena tahtnud seahernest aeda istutada. Kuidas sa ikka seda ühtainumast taime ära võtad sealt, kust ta on valinud olla. Pole ka hiljem proovinud, kuid nüüd võiks ühe parema eksemplariga katsetada - tuua ta seltsiks Siguldast saadud roosaõielisele eksemplarile. 

Sellised taimed sellest kevadest, pildistatud 25. mail. 

Veidi maisem lõpuks, mai lõpuks

Maikuu pole meid hellitanud. Külm ja sageli sajune, vaid mõne harva sooja päevaga. Meil on väga palju sadanud. Viimastel päevadel küll mitte nii palju, kui Kagu-Eestis, kus põllud on jäänud vee alla, kuid möödunud laupäeval ja pühapäeval olid meilgi kartulivaovahed vett täis. Eile hommikulgi sadas niipalju, et korralikud loigud olid maas, mis püsisid õhtuni. Samas käisin ma neljapäeval Tallinna Botaanikaaias ja sealsed peenrad nägid tuhkkuivad välja. Seal on ka pinnas liivane ja ilme võis olla petlik. 

Halb ilm on oluliselt seganud aiatöid. Enamik aiavilja on endiselt maha tegemata ja ilmselt mõnda asja polegi mõtet enam panna, näiteks herneid ja põldube. No mis teha. Kartul on nüüdseks maas, aga kõik muu tahab kiiret järeleaitamist. Eelmiseks nädalavahetuseks oli plaan suurem osa seemneid-sibulaid maha saada, kuid kuna laupäeva tervenisti sadas ning pühapäeval vesi veel lainetas, siis jäi kõik jälle tegemata. Näis, kuidas homse ja ülehomsega saab. Säilitusviljadega pole veel hilja. 

Vihmamärg pühapäeva hommik ja päev piltides.

Vihmamärjad õied hommikupäikeses/ Shiny Sunday morning after rain

Vihmamärgadest kuutõverohtudest võib lõputult pilte klõpsida/ One could make an endless amount of photos of soaking wet Solomon's seal

Kuutõverohi/ Polygonatum x hybridum 'Betberg'

Äraspidimunajas pojeng/ Paeonia obovata

Harilik maikelluke/ Convallaria majalis

Kolmiklilled on üks huvipakkuvamaid perekondi hetkel. Nende pikaldane olek ja areng ei lähe küll kokku minu kärsitu meelega, kuid eks nad on tulnud mind kasvatama. Loodetavasti kasvame koos - nemad suuremaks, mina kannatlikumaks. 

Suitsumägede kolmiklill/ Trillium simile 'Great Bere'

Põlv-kolmiklill/ Trillium flexipes 'Harvington Selection'

Põlv-kolmiklill/ Tillium flexipes

Paatjas kolmiklill/ Trillium sulcatum

Paatjas kolmiklill/ Trillium sulcatum var. album

Suureõieline kolmiklill/ Trillium grandiflorum

Raotud kolmiklilled õitsevad oluliselt kauem kui õieraagudega liigid, keda ma seekord ritta seadsin. Nad on siiani päris nägusad, samas kui siinsed hakkavad juba värskust kaotama. Erinevad liigid kokku pakuvad aga pika õitsemisaja. 

Minu aias on täpselt neli epimeediumit. Üks uhkemaid neist, sort 'Royal Purple', sai istutatud möödunud sügisel. Sel kevadel üllatas ta 15 õievarrega, mis kahjuks kõik said külmavõetud. Seejärel kasvatas taim 7 uut õienuppudega õievart ja needki võttis mingi järgmine öökülm. Ja vaatamata sellele on ikkagi nüüd kolm õietega varrekest. Imeline tahe näidata oma võlusid, sest võluv on ta tõepoolest!

Epimedium 'Royal Purple'

Epimedium 'Royal Purlple'

Piimalille 'Fireglow' tulemine on igal kevadel erinev. Vahel on noored lehed täiesti kollased, vahel oraanžikad-punakad. Vahel rohelisemad, nagu sel kevadel. Õitsemise ajaks saab aga taim oma tavapärase välimuse, mis on samuti kütkestav.

Piimalill/ Euphorbia 'Fireglow'

Tagasi varjuküljele...

Kuutõverohi/ Polygonatum x hybridum 'Betberg'

Õhtune varjupeenar/ Evening sun in Shade Border

Murtudsüda/ Dicentra spectablis 'Cupid'

Mai on lõpusirgel ja nüüd tuleb ta ära saata. Head teed tal minna. Kindlasti on paremaid oodata. 

Tulipa 'Formosa'

Tulipa cv.

Järgmine kord metsa- ja luhalilledest. 

Maivember

Maivember - see ei ole minu välja mõeldud väljend väljas valitsevate olude kohta, vaid sotsiaalmeedias ühe ukrainlanna poolt öleldu, orginaalkujul "majabrja", kõlades nii ehk isegi veelgi paremini. Aga järelikult on olud heitlikud ja külmad sealsetelegi aednikele. Rasked ajad nagunii. Meilgi tõepoolest on ilm olnud viimasel ajal nii maile kui novembrile kohaste temperatuuridega. Sagedad sajud sinnajuurde. Meil on viimase nädala jooksul tõesti tihti ja palju sadanud. Vaesed seenhaigustest räsitud tulbid kannatavad üha enam niisketes ja jahedates tingimustes. Need, kes trotsivad olusid, on sellegi poolest vihmamärgadena üpris õnnetu olemisega.

Viridaflora grupi tulp/ Tulipa Viridaflora Group

Käisin nädalavahetusel paaris Lõuna-Eesti aias ja seal avanes sarnane ja võib-olla veelgi hullem pilt. Seennakkust oli paiguti lausaliselt ja laastavalt. Puhtamad olid üldiselt vaid möödunud sügisel üksiti istutatud tulbid. Kurb. 

Vihmamärg/ Sodden 

Piisad/ Raindrops 

Tulipa 'Daydream'

Tulipa 'Daydream'

Eile, pühapäeval, hakkas ilm vähehaaval soojenema. Enne seda oli aga mõnel päeval ka alla kümne kraadi sooja. Lisaks vinge põhjatuul. See kõik kokku oli nii ebameeldiv, et võimatu oli ennast välja vedada. Võimatu oli ennast motiveerida midagi ette võtma. Õnneks seisis koos aedniku tahtejõuga ka kogu aed. Isegi muru ei kasvanud. Peale esimest niiduringi ei juhtunud nädala jooksul muruga peaaegu midagi. Alles täna hakkas võilill jälle plahvatuslikult õitsema. Aga soe ja päike andis mullegi energiat ja seega lükkasin niiduki taas varju alt välja. 

Tänased pildid on aga kõik vihmade ajast. 

Äraspidimunajas pojeng/ Paeonia obovata

Paeonia obovata 

Paeonia obovata

Äraspidimunajas pojeng - kes küll selle nime välja mõtles ja ära kinnitas?! Ma mõistan, et lehed võivad olla äraspidimunajad oma kujult, kuid sel pojengil pole lehedki sellised, rääkimata muust. Aga võib-olla on kuskil seletus, mida ma lihtsalt ei tea ja ei oska ette kujutada. '

Sadanud on nii palju, et aias on massiliselt kasvama hakanud igasugused seened. Nagu sügis!

Seened õunapuu all murus/ Spring fungi in grass

Seened värskel mullal/ Fungi on freshly dig soil

Üks aasta oli meil õunapuude all palju mürkleid. Kahjuks pole see enam kordunud. Kuigi tänavu on palju erinevaid seeni, siis kõik on sitaseened. Võib-olla on nad ka hõrgud, aga ma lihtsalt ei tea.

Seisnud aed ja aiatööd saavad ehk nüüd liikuma. Kui vihmad jälle kõike seisma ei pane. Aga vihmad on jälle ennustatud küll. Neljapäevaks ja reedeks. Ehk siis kaks päeva armuaega.  

Nädalavahetusel oli muuhulgas Türi lillelaat. Käisin ikka ka, sest uudishimu on ju alati suur, kuigi mineku hommikul oli tunne, et võib-olla peaks nüüd mõne aasta vahele jätma. Laadal oligi püsilillemüüjaid sel korral vähem. Arvatavasti raske ilmaga kevade süü. Igal juhul "minu müüjaid" oli vähe ja saak ka väike. Viimase üle tegelikult ei tohiks kurta! Sest kuhu ma need uued taimed paneks?! Päris tühjade kätega ma siiski tagasi ei tulnud. Sain eelmisel talvel välja läinud 'Spotty Dotty' asemele uue, samuti uue tiibpojengi, ühe aedhortensia 'Graffiti' ja varjuliilia 'Emily Moody'. Ja tippsibulad. See oli vajalik ost. Saaks need sibulad nüüd ka kenasti maha. Kas sai, sellest ehk siis järgmisel korral. 

Kuutõverohi/ Polygonatum 'Betberg'

Aias on hakkamas roheline aeg. Paus, kus õisi on vähe ja kõik kasvab. 

Päevasooja, linnutiivul

Üks kohutalvalt külm nädal jäi seljataha. Loodetavasti jääb ta kiirelt unustusse ja paranevad kõik külmakriimud ja -haavad. Me vist pääsesime sel korral (sel möödunud nädalal) päris miinustega öödest, kuid temperatuurid olid kindlasti öösiti nullilähedased ja päevasedki väga napid. Eriti masendavad olid pilves ilmad olematu soojaga. Vaid kõle põhjatuul, mis tegelikult saadab meid siiani, kuid õnneks on ilm siiski soojemaks pööranud. 

Hiirehostade kollektsiooni ma siiski kasvuhoonesse teist korda enam ei kolinud. Mässisin potid mitmekordsesse katteloori ja jäin lootma parimat. Läks õnneks. Kasvuhoones endas oli siiski mitmel ööl küte sees, et hoida taimi hullemast. Mõtelen tomateid. Need said juba aprilli kolmandal nädalal istutatud. Lihtsalt nii suureks kasvasid, et enam ei kannatanud oodata. Eks nad muidugi nüüd passivad ja latvades sinetavad ja alt poolt kolletavad. Aga nii on pea iga kevad ja iga kevad on nad ka ellu jäänud ja ikka lõpuks head saaki andnud. Esimesed nupsikud ongi juba ka otsas. 

Tulipa 'Daydream'

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Eile käis meil õhtupoolikul üks pääsupaar. Vaatasid küüni alla, sädistasid õhus. Seal on üks vana pesa, ammustest aegadest. Ega nad siia jää, meil pole enam loomi, pole putukaid, pole poegadele kõhutäidet. Ja ega neid täna enam näha polnudki. Tänase õhtu eel aga ilmus hall kärbsenäpp. Veel üks päevasooja tooja. Kärbsenäpp ei tule kunagi liiga vara. See hall. Tema peab üpris kindel olema, et nokatäidet on saada ja seda on saada vaid siis, kui on piisavalt soe ja putukad lennus. Hall kärbsenäpp vasti ikka jääb, neid on siin alati olnud. 

Külmast ilmast ja lendamisest. Möödunud nädala neljapäeval imetlesin mõnd külma trotsivat kimalast, kes pilves ilma ja hämarduva õhtu +4 kraadises õhus veel kella 21 ajal toimetasid ploomipuus ja tikripõõsas. See imetlus oli ühtaegu ka ahastus - vaesed loomad, mida nad kõike peavad üle elama ja kuidas hakkama saama. Kuidas üks väike putukas saab oma mootori +4 kraadiga tööle, et töötada veel hilistel tundidel, et pojad kodus toidetud saaks?! Järgmine päev oli pisut soojem ja aed taas kimalasi täis, tekkis lootus, et küllap nad ikka hakkama saavad. 

Kirju püvilill/ Fritillaria meleagris 'Alba'

Kevadised õied/ Spring blooms

Pisike priimula/ Little cute primula

Kogu see väga külm nädal pani terve aia seisma. Praktiliselt ei mingeid arenguid ega edasiminekuid. Mõneti postitiivne, sest hetkeõitsejad püsisid ja jätkuvalt püsivad kenasti õies. Seega saan üles seada pilte samadest tegelastest, kellest ka nädal tagasi. Pelgalt seetõttu, et nad tõesti on jätkuvalt alles ja õies. Mõned koerahambad õitseid aprilli keskpaiku ära paari päevaga. Nüüdsed hilisemad liigid on püsinud väga hästi. Samuti trilliumid. Tulbid ja nartsissid niisamuti. Seisis õnneks ka muru, mida ma pühapäevani veel niitnud ei olnud. Nüüd on siis aga ots lahti tehtud ja homme niidan veel viimase õunapuude aluse. Siis saab esimene ring peale ja nii neid ringe tuleb tegema hakata sügiseni. Kindlasti vahel tüütab, aga muidu pole viga. 

Võsaülane 'Lismore Blue' on siiski kõige suurem ja täidlastemate õitega omasuguste seas - saab ikka vahet teha küll/ Anemone nemorosa 'Lismore Blue' has the biggest blooms among light blue anemones.

Kopsurohi 'Opal' on üks armas taim/ Pulmonaria 'Opal' is one of the loveliest among lungworts   

Talbjas kolmiklill/ Trillium cuneatum

Kollane kolmiklill/ Trillium luteum 

Suur kolmiklill/ Trillium chloropetalum var. giganteum 'Alba'

Suurõieline kolmiklill/ Trillium grandiflorum

Koerahambad, koerahambad, koerahambad...

Erythronium 'Pagoda'

Erythronium 'Sundisc'

Erythronium 'Kondo'

Erythronium 'Kondo'

Erythronium 'Rosy Wing'

Erythronium 'Rose Beauty'

Erythronium 'Grand Old Man'

Erythronium hendersonii

Niisiis tomatid on kasvuhoones ja esimene muru on niidetud, aga millegi muuga ma praalida ka ei saa, sest aiamaale ma näiteks veel pääsenud pole. Ootan maaharijat. Küll ta tuleb ka. Ega selle olnud külmaga poleks olnud ka mõtet. Ahjaa, maad küll olen pisut kaevanud. Et saaks astreid istutada. Ilmselt võtan selle ette kolmapäeval, kui ilm uuesti pisut sajusemaks keerab. Ümber tahaks istutada veel üht teist. Ka nendeks töödeks võiks nüüd tekkida sobiv hetk. On kevadpuhkus. Niivõrd-kuivõrd, aga ikkagi. Kool tahab veel ka pisut oma. 

Suvine märtsikelluke, esimest korda/ Leucojum aestivum 'Gravetye Giant'

'Spring Green' tulp alustab/ Tulipa 'Spring Green' is about to bloom

Harilik kuutõverohi 'Taiga' - ka esimest korda/ Polygonatum odoratum 'Taiga' is new plant in my garden

Verev-kontpuu/ Cornus sanguinea 'Midwinter Fire'

Korea vaher/ Acer pseudosieboldianum

Kuna see sektsioon sai väga roheline, aga roheline kevadel on väga ilus, siis lõpetuseks siiski veel pisut värvi. 

Roosa tulp/ Tulipa aucheriana

Whittalli tulp/ Tulipa whittallii

Aed-tulp/ Tulipa cv.

Kobarhüatsint/ Muscari cv.

Õhtul käisin luhal vaatamas, kas kullerkupud õitsevad. Üldiselt veel ei õitse, vaid mõned üksikud varased. Mul kodus ka veel ei õitse, sealt samalt luhalt toodud. Aga üks sõber ütles, et Viljandimaal õitsevad ja nii ma igaks juhuks kontrollima ikka läksin. Paljud luhataimed olid üldse külmanäpistatud. Ikka hull kevad!

Harilik kullerkupp/ Trollius europaeus

Harilik kullerkupp/ Trollius europaeus

Luhal/ On the meadow 

Järgmisel korral saan arvatavasti postitada pilte kodustest kullerkuppudest. Ja tegelikult võiks luhalegi uuesti tagasi minna, sest kui see on kollaseid õisi täis, on see üks väga ilus pilt!